Kommunikatsiooni praktilised rakendused
Kommunikatsioon kajastub praktikas erinevatel ametipostidel, kommunikeerimises üldiselt ja ka eetikas. Rääkides kommunikatsiooni seosest mitmesuguste töökohtadega, saame abiks võtta taaskord kommunikatsiooni tasandid. Inimeselt inimesele tasandil kommunikeerivad näiteks personalitöötajad ja õpetajad, kes peavad oskama edasi anda oma mõtteid ja teadmisi. Probleeme sellel tasandil tekitab sõnaline vägivald, millele on viimaste aastate jooksul eriti palju tähelepanu hakatud pöörama. Loodetavasti tehakse seda varsti ka haridustöötajate seas. Organisatsioonilt organisatsioonile tasandil tekib organisatsiooni kommunikatsiooni tasand, mida nimetatakse ka turunduskommunikatsiooniks või kliendikommunikatsiooniks. See on level, kus kommunikeerivad omavahel ka inimesed ja organisatsioonid, et üheskoos kas kasumit suurendada või lihtsalt teineteise pealt teenida. Palju kasutatakse organisatsiooni kommunikatsiooni tasandil meediat.
Kommunikatsiooniga töötavatel inimestel on oluline mõista sõnumiga kaasnevat diskursust. Diskursuse analüüs näitab teksti ees ja taga toimuvat, nt sarkasmi. Sõnumi sisu moodustub diskursusest ja infost, selline tekst on tundlikum ja kindlasti isiklikum. Diskursus võib anda suurema osa infot kui tekst ise. Koolides välditakse diskursust, sest eesmärk on olla informatiivne, kuid seda nippi kasutavad müügiinimesed, kes püüavad oma tooteid emotsiooniga mitte ratsionaalsusega müüa. Asjalikel ametipostidel tuleks aga emotsioon infost eraldada, jääda professionaalseks, kuid hoolivaks ja inimlikuks.
Kommunikatsioon on mittemateriaalne ja käega mittekatsutav ressurss kõigis valdkondades, kus inimesed teevad koostööd või lihtsalt suhtlevad. See ei ole nagu raha, aktsiad, kinnisvara, töötajad, mida näeme ja võime tunda, kuid ta omab sama olulist või isegi teinekord tähtsamat rolli raha ja võimu hankimisel. Inimeste rumal reaalsus on mõelda kui palju on meil finantse ja vara, kuid tegelikult peaksime mõõtma seda, kui palju on meie firmas, organisatsioonis muid väärtusi, nagu näiteks kommunikatsioon, mis nähtamatult võivad meie edukust piirata. Kommunikeerimine võib samamoodi kas raha tekitada või kaotada, kui seda valesti rakendada.
Mittemateriaalne väärtus on ka näiteks sisekliima, mis tekib suhtlemise ja suhtumise kaudu. Organisatsiooni sisest toimimist ei tohi mürgitada inetute sõnade ja halva käitumisega, sest see otseselt mõjutab inimeste tootlikust raha teenida. Tülide kaudu raiskab tööandja raha ja töötaja oma närve ning aega. Kui inimene on konflikt-olukorras, siis kumbki tülitsenud osapooltest ei suuda enam üle 80 protsendi oma tööle pühenduda tol päeval. See dentents võib kesta kuni nädala ning nende inimeste tootlikus, kellel tekkisid probleemid, ei ole sel ajal proportsionaalsed kuludega, mida tööandja kannab. Lisaks võivad töölised oma muredesse kaasata ka teisi osakondi ning firma üleüldine töövõime väheneb. Siinkohal peaks sekkuma suhtekorraldaja, sest suhted tuleks korraldada nii, et tekiks hea töökliima, mitte...
Hea juht teeb valikud, mida tarvis, et organisatsioon toimiks, isegi kui see tähendab pädeva spetsialisti vallandamist. Tuleks eristada inimeste karakterid nende verbaalsest väljendusest. Peab välja selgitama, mis on probleemid või kus kommunikatsiooni sulg ning selle likvideerima. Suurtes firmades on kindlasti tarvis kedagi, kes alaliselt tegeleb kommunikatsiooni ja selle juhtimisega. Kommunikatsioonijuhil on reflektiivne, operatiivne, juhtiv, hariv ja pedagoogiline roll. Ta näitab justkui peeglit organisatsiooni liikmetele ja aitab neil end paradada. Kontrollib kommuniktsiooni voogu, kirjutab pressiteateid ja võtab vastu külalisi, kujundab muljet firmast ja selle töötajatest. Kommunikatsioonijuht peaks olema organisatsiooni otsuste tegemise juures ja andma tagasisidet, kuidas üks või teine muutus mõjutab edasist arengut. Ta prognoosib tagajärgi ja koolitab firma liikmeid ning õpetab neile sotsiaalset vastutust ja tundlikkust- kommunikatsiooni eetikat. Lisaks kujundab arusaama organisatsioonist välismaailma jaoks ja teeb lobitööd.
Igapäevaelus oleme mõjutatud tõest ja valest. Mis on õige või väär, õiglane või mitte? Kas on eetiline valetada, et teist kannatustest päästa või poleks tarvis paratamatust vältida? Mina arvan, et kõike saab teha taktitundega, ükskõik kui delikaatne teema ka poleks. Muidugi tuleks inimesi säästa piinadest, kuid samas ei tasuks neile anda ka lootust, kui asjalood on vältimatud. Meie eetilisust mõjutab kultuuriline tasut ja maailmavaade. Näiteks eestlased on teistsuguse maailmavaatega kui soomlased, sest olime aastakümneid okupeeritud, kuid samas on meie kultuuriline taust väga sarnane. Ühesõnaga kultuur on püsiv, kuid maailmavaade kergemini mõjutatav. Erinevused maailmavaates kajastuvad ka meie ning soomlaste eetikatunnes. Sama kehtib ka väärtuste ja nendest arusaamise kohta. Väärtused on samad paljude inimeste jaoks, kuid tihti on arusaamine neist hoopis erinev. Kindlasti ei tohiks erineda aga firma tõekspidamised töötjate omadest. Lubatud ja lubamatu peaks olema piiritletud ning tööliste jaoks vastuvõetav ja loomulik.
No comments:
Post a Comment