Kommunikatsiooniteooria viienda loengu kokkuvõte
Kui tavaliselt on meil tavaks tunnid mööda saata loenguvormis, siis viimasel korral otsustas õppejõud kursusele punkti panna väga mänguliselt. Õppisime formuleerima sõnumit kujundeid joonistades. Enamus said sellega hästi hakkama, kuid avastasin, et meil on palju ka kannatamatuid üliõpilasi, kes ei suuda kuulata, vaid peavad oma küsimustega ikka ja ainult sekkuma ning ka teistel järje ja meele segadusse ajama. Vaikimine kuld, rääkimine hõbe. Kuulamine on tõeline kunsti, harjutagem seda.
Loengu teises osas arutasime PR-firma ebaeetilisi võtteid seoses käsimüügiravimite toidupoodidesse paiskamisega. Paljud leidsid, et tegu oli ebaprofessionaalse käitumisega PR-firma poolt, aga mina sellega ei nõustuks, sest tegelikult oli firma vägagi teemas sees ning jah, käitus ebaeetiliselt tavainimese jaoks, kuid PR-i ärimaastikul oli väga efektiivne. Täpselt see, mida temalt oodati. Külvati suur meedia tähelepanu ja kutsuti presentatsioonile riigimehi, kes tõsi küll kõik ajalehes kajastatud ei saanud. Siinkohal pean silmas sotsiaalministrit, kellelt tol päeval võeti sõnavabadus. Ilmselgelt tahtsid ravimitootjaid apteegikette endaga vastuseisu viia, kuid õnneks säilitasid ravimipoodnikud rahu ja täna pooldan minagi neid.
Kolmanda poole kulutasime blogidele ja konstruktiivsele kriitikale. Õppejõud rääkis meile blogipidamise kunstist ja disainist, mida võiks kasutada ja mida mitte. Leidsime, et ei ole üht õiget blogipidamise viisi, neid on palju, peaasi, et ollakse oma ütlemistes loovad ja löövad ning pildid, videod võivad seda hõlpsustada. Lugupeetud Kaja Tampere soovitas minul pisut pilte oma tekstidesse lisada ja mõned tehnilised vead parandada. Mina olen aga natuke kangekaelne ja mitte et keelduksin õppimast, aga tahaksin kõneleda ikkagi enda sõnade, mitte piltide teel, kuid mõned siiski postitasin. Loodan, et jääte rahule.
Panin tähele ka seda, et populaarsemateks blogideks osutusid need, mis olid isiklikumad ja südamlikumad. Keegi ei saanud Sulevist üle ega ümber. Jah, tõsi ta on, et mehel on anne, mida maailmaga jagada. Tunnustaksin tema julgust ja avameelsust olla nii avatud. Mina seda kindlasti ei suudaks. Internetimaailm on liiga avalik ja tunnen nagu muudaks blogimine mind haavatavaks. Võin jagada oma pinnapealseid mõtteid, kuid tundeid tahaksin öelda siiski silmast silma ja mitte ekraanile, kust igaüks neid lugeda võiks. Loodan, et minu distantsilt blogimine ei saa saatuslikuks hindele, aga vähemalt tean, et andsin nii palju kui suutsin.
NB! Kokkuvõte kohustuslikust kirjandusest on tulemas järgmisel nädalal, olge kannatlikud!
No comments:
Post a Comment