Kommunikatsioon ja sissejuhatus
Kommunikatsioon tuleneb ladinapärasest sõnast communicare, mis tähendab jagamist ja ühiseks muutmist. Kui me kommunikeerime, siis muudame midag ühiseks ja omaseks. Me suurendame nii oma ühist teadmist ja teadmisi, kuid võib ilmneda ka huvide konflikt. Konfliktki vajab kommunikeerimist, sest alati võib juu ka nõustuda, et ei nõustutagi.
Kommunikatsioon toimub väga eri suurustega gruppide vahel, näiteks inimeste, organisatsioonide, klasside, riikide, rahvuste vahel. Inimesed on aastatuhandete vältel kasutanud väga erinevaid suhtlemiseks ja kommunikeerimiseks vajaminevaid vahendeid. Sõnumeid on raiutud puusse ja kivisse, paberile, edastatud infot suitsu, tule ja elektromagneetiliste lainete abil. Tänaseks on leiutatud palju uusi meedia ja kommunikatsioonivahendeid, kuid need ei ole kõrvale tõrjunud vanu, üksteist hoopiski rikastatakse.
Kommunikatsioon on ajast ja ruumist olenemata ühine kõigile elusolenditele ega pole minetanud sajanidtega oma tähtsust igpäevaelus. Suhtlevad ju omavahel ka linnud, loomad, taimed ning muidugi inimesed, et ellu jääda ja oma olemist hõlpsustada.
Inimesed on õppivad olevused, me omastame uusi teadmisi kogu aeg. Õppimine on kõige tagajärjekam, kui seda tehakse süstemaatiliselt. Uusi teadmisi hangime põhjuse ja kogemuse läbi. Kuid et midagi mõista, tuleb meil kontseptsioon luua, seda enesele ette kujutada. Tuleb tekitada kujundid, mis on universaalsed ja mida me kõik mõistame ning anda neile nimed. Meil on tarvis termineid. Muidugi ei ole lihtne töötada välja vettpidavat terminoloogiat, kuid inimesed on sellega juba aegade algusest vaeva näinud ning tänaseks suudame üsna hästi juba oma sõnumit edasi anda.
On palju viise, kuidas teadmisi säilitada. Näiteks on võimalik seda teha ajus, teiste ajudes, kivil, puul, grafititel, postritel, monumentidel, paberil, ajalehes, ajakirjas, raamatus, raamatukogus, arvustis jne. Kõik need on head viisid, kuid toimivad eri inimestele erinevalt. Õpetlastele sobib kõige paremini raamatukogu, mis on täis häid raamatuid, ajalehti ja ajakirju, kuid paljudele meeldib teadmisi hankida hoopis arvutist.
Juba homo sapiens kasutas sümboleid, mis on ka kogu kommunikatsiooni väljendusviisiks. Semiootika on märkide õpetus, mille kaudu me suhtleme ja oma sõnumeid edastame. Teadlased võivad vaielda semiootika terminoloogia kallal, kuid nad kõik nõustuvad selle omadustega, karakterstikutega.
Põhjapanev omadus on, et märk ja see, mida ta tähistab, on seoses omavahel. Märk, mis on lähedane sellele, mida ta tähistab, kutsutakse ikooniks, näiteks liiklusmärgid. Märk, mis otseselt või kaudselt on suhtes mingisuguse oleku või asjaga on sümptom, näiteks võib haigutamine tähendada unisust või igavust. Märk, mis ei ole otseselt seotud oleku või asjaga, kuid on tingitud sellest, kutsutakse signaaliks või indeksiks. Ikoonid, sümptomid, ikoonid ja signaalid on piiratud suhetes märgi ja selle vahel, mida see märk tähistab. Kui aga suhe märgi ja selle vahel, mida ta tähistab on rohkem või vähem omavoliline, siis kutsutakse märke sümboliteks.
Loomad võivad esile kutsuda tahtlikult igasugu erinevate tähendustega signaale. Nende suhtlus on tihti väga laialdane, näiteks märgistatakse territooriume ja luuakse vees võnkeid, et teisi liike kas hoiatada või mõnda muud signaali edastada. Kuid inimesed on siiski ainsad, kes suudavad oma ajudes sümboleid luua.
Sümbolid on tihti korrastatud süsteemiks, näiteks keelteks. Selles sisalduvad kasutusreeglid, sünonüümid ja sarnased märgid, palju aspekte tegelikkusest, päriselust. Tänu tegelikkusele on võimalik keelt muuta, kohendada, mõista, seletada, nii on ka inimestel kergem visualiseerida sõnumeid. Keel on kindlasti kommunikatsiooni olulisim vahend, väljendusviis.
Kommunikatsioon ise on viimastel kümnenditel tohutult arenenud tänu infotehnoloogia arengule. Infot tähistatakse kui uut teadmist ja arusaamu, varem oli see lihtsalt teave. Erinevatel keeltel on mõned ühised omadused, näiteks on väljendid või sõnad, mis sümboliseerivad teatud heli: Bang! Tuhh! Tehakse järgi ka loomadehäälitusi keele abil, mis on eriti populaarsed laste hulgas. Kõigil keeltel on arenenud süsteem reeglitest ja sisalduvad fonoloogia: hääldamiste reeglid, süntaks: kuidas sõnu üksteisega sobitada, semantika: süsteem, kuidas sümboleid tegelikku ellu sobitada, pragmaatika: süsteem, kuidas sümboleid tegevusse tuua.
Lisaks sõnalisele kommunikatsioonile eksisteerib ka mitte-sõnaline. Seda saab väljendada hoiaku, näomiimika, kätte-jalgadega. Need kaks suhtlemisviisi käivad käsikäes, mõned rahvused lihtsalt kasutavad mitte-sõnalist kommunikatsiooni enam kui teised.
On palju erinevaid mitte-sõnalise kommunikatsiooni tüüpe. Näiteks kehasignaalid: tunded, emotsioonid, mida mõnikord väljendame eneselegi teadmata oma käitumisega. Ka tants, muusika ja kunst on mitte-verbaalsed kommunikaatorid.
Kommunikatsioonil on erinevad tasandil, millelt ta toimub ja mis on eri suuruse ning keerukusega. Indiviidid ja väiksed grupid, kohalikud, regionaalsed, rahvuslikud ja rahvusvahelised kommuunid ja võrgud, ametlikud organisatsioonid, külad, linnad ja piirkonnad, rahvused ja riigid, koalitsioonid ja teised rahvusvahelised organisatsioonid iseseisvate riikide vahel- need on kõik eri ulatusega kommunikeerimise levelid. Kuigi alati ei pruugi nad olla defineeritavad, eristatavad.
Palju inimeste kommunikatsioonist kipub toimuma samal tasandil. Indiviidid suhtlevad indiviididega ja organisatsioonid organisatsioonidega. Seda kutsutakse levelisiseseks või ka intra-leveli kommunikatsiooniks. Teiseks viisiks on leveliväline ehk inter-leveli kommunikatsioon, mis toimub eri tasendite vahel ja on tihti väga laiahaardeline ning gruppe omavahel ühendav tegevus.
Kommunikatsioon on tunduvalt laiem teema kui alguses tundub. Tal on tohutult palju osalejaid ja veelgi enam viise ning tasandeid kust ta kulgeda võib. Ta on katkematu ja lõputu ahel informatsiooni. Selline teabevahetamine seob maailma ja selle osalised üheks tervikuks ning on kõigile elusolenditele eluks hädavajalik tööriist. Võti edukaks kommunikatsiooniks paikneb meis endis, selles kuidas end väljendame, kui hästi suudame end muuta mõistetavaks teistele.
No comments:
Post a Comment